Mehikoorma

Põhikool

Õppekorraldus

Päevakava

Konsultatsioonid

Ringid

Tunniplaan

Vaheajad, eksamid, tasemetööd

Hindamise kord

Mehikoorma Põhikooli päevakava

I Üldsätted

Päevakava sätestab koolipäeva vältel toimuvate tegevuste ajalise järjestuse.

Koolimaja avatakse kell 7.15

Õppetöö algab Mehikoorma Põhikoolis kell 8.00

Ringide tööd ja konsultatsioonid toimuvad peale õppetundide lõppu.

Üritused lõpevad üldjuhul hiljemalt kell 21.00

II Õppetundide ja vahetundide ajad

1. tund 8.00 – 8.45

2. tund 8.55 – 9.40

3. tund 9.50 – 10.35

söögivahetund 10.35 – 11.00

4. tund 11.00 – 11.45

5. tund 11.55 – 12.40

6. tund 12.50 - 13.35

7. tund 13.45 – 14.30

III Pikapäevarühm

11.55 – 12.40 Sisustatud vaba aeg õpilastel, kellel õppetöö läbi

12.40 – 12.50 Vahetund

12.50 – 13.35 Osavõtt huvialaringidest, õppetöö

13.40 õpilased lähevad koju või Meeksi valla seltsikeskusesse

IV Konsultatsioonid Üles

õpetaja	nädalapäev	kellaaeg	klassiruum
Ege Helleng	K	13.45-14.30	8.+9.kl
Helena Rõžova	K	12.50- 13.35	1.+ 2. +3.kl
Jaanus Volk	T (8.+9.kl) K(5.+6.+7.kl)	13.45-14.30 12.50- 13.35	8.+9.kl 6.+7.kl
Maaja Kolpakova	E	14.35-15.00	8.+9.kl
Katri Narusing	N	11.55 – 12.40	4.+5.kl
Anne Konsap	K	13.45-14.30	6.+7.kl
Maiu Merevoo	E (3-6.kl) T (4.-6.kl) T (7.-9.kl)	12.50 – 13.35 12.50 – 13.35 13.45-14.30	8.+9.kl vabaklass 6.+7.kl

V Ringid Üles

Nädalapäev, kellaaeg	Ring	Juhendaja
Esmaspäev, 14.40 - 15.25	Näitering	Inga Rõzova
Teisipäev, 11.55 - 12.40 12.50 - 13.35 13.45 - 14.30 17.00 - 17.45	Liiklusring 2.klassile Pilliõpe Spordiring Vabaajaring	Inga Rõzova Katri Narusing Ene Rõzova Ene Rõzova
Kolmapäev, 12.50 - 13.35 13.45 - 14.30 13.45 - 14.30	Pilliõpe Pilliõpe Kunstiring	Katri Narusing Katri Narusing Inga Rõzova
Neljapäev, 12.50 - 13.35 14.35	Liiklusring 3. ja 4.klassile Lauluring (6.-9.kl.)	Inga Rõzova Katri Narusing
Reede, 11.55 12.50 - 14.30 19.00 - 20.30	Lauluring Rütmika Spordiring	Katri Narusing Ene Rõzova Ene Rõzova

VI Tunniplaan Üles

Mehikoorma Põhikooli 2011/12 õa tunniplaan

Nädalapäev	Tund	1. + 2. +3.klass	4.+5. klass	6.+7. klass	8.+9. klass
ESMASPÄEV	1.	E	- / Iõ	Ingl.k	K
	2.	M	Ingl.k.	V	M
	3.	Mõ	Kõ	Kõ / Lõ	E
	4.	Lõ	E	Lõ / B	Ingl.k.
	5.	- / - / Ingl.k.	M	M	G
	6.		Tõ(p)	Tõ(p) / Mõ	Mõ
	7.		Tõ(p)	Tõ(p) / -	V
TEISIPÄEV	1.	E	Mõ / -	Ingl.k.	- / F
	2.	M	Ingl.k.	M	V
	3.	Kõ	E	E	M
	4.	E	Lõ	V	Ingl.k.
	5.	- / - / Ingl.k	M	Lõ / G	A
	6.		Tõ(t) / A	Tõ(t) / A	B
	7.		Tõ(t)	_{Tõ(t) / -}
KOLMAPÄEV	1.	E	- / Arvuti	Ingl.k	M / Arvuti
	2.	E	Ingl.k	E	F / M
	3.	M	M	M	E
	4.	Tõ	E	Lõ / B	A
	5.	- / Kk / Ingl.k.	Kk	M	G
	6.				Ingl.k.
	7.
NELJAPÄEV	1.	E	E	Lõ / G	M
	2.	Kõ	M	M	E
	3.	Mõ	Lõ	A / Kõ	Kõ
	4.	Kk	Kk / E	V	Üõ
	5.	- / Iõ / Iõ		E	F
	6.			E / Tõ(t)	Tõ(t), Tõ(p)
	7.			- / Tõ(t)	Tõ(t), Tõ(p)
REEDE	1.	E	M	E	V
	2.	Kk	Kk / A	A	E
	3.	M	Mõ	Mõ / Iõ	K
	4.	Lõ	E	Iõ / Lõ	B
	5.		- / Kk	Kk(t), (p)	Kk(t), (p)
	6.		- / Kk	Kk(t), (p)	Kk(t), (p)
	7.
	Tund	1. + 2. +3.klass	4.+5. klass	6.+7. klass	8.+9. klass

VII Vaheajad, eksamid, tasemetööd Üles

Koolivaheajad 2011/12

SÜGISVAHEAEG 22.okt.2011 – 30. oktoober 2011

JÕULUVAHEAEG 23.detsember 2011 – 08. jaanuar 2012

KEVADVAHEAEG 17.märts 2012 – 25.märts 2012

SUVEVAHEAEG (v.a. lõpuklassid) 06.juuni 2012 – 31. august 2012

Põhikooli lõpueksamid

Eesti keel ja kirjandus 04.juuni 2012

Matemaatika 08.juuni 2012

Valikaine 13.juuni 2012

Tasemetööd

3.klass
    eesti keel        16.mai 2012
    matemaatika    22.mai 2012

6.klass
    eesti keel             15.mai 2012
    matemaatika    17.mai 2012
    muu õppeaine       23.mai 2012

VIII Hindamise kord Üles

Õpilaste hindamise kord Mehikoorma Põhikoolis.

ÜLDSÄTTED

§ 1. Hindamise alused ja reguleerimisala

1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud Mehikoorma Põhikooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

2. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Mehikoorma Põhikooli õpilaste teadmiste ja oskuste hindamine, käitumise ja hoolsuse hindamine, hinnete alusel õpilase järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmine.

3. Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, siis arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

§ 2 Hindamise eesmärk

1. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk:

anda tagasisidet õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;

innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja on abiks edasise haridustee valikul;

suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

2. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme;

suunata õpilast täitma kooli kodukorra nõudeid;

motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

§ 3 Hindamisest teavitamine

1. Kool teavitab õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest. Vastav teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.

2. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase hindamise korra ja hinnete kohta õpetajalt ja klassijuhatajalt. Klassijuhataja tutvustab hindamise üldist korda, vastava aine hindamise põhimõtteid tutvustab aineõpetaja. Kooli hindamisjuhend pannakse õpilaste infostendile ja avalikustatakse kooli kodulehel.

TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

§ 4 Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja. Õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike tööde ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

2. Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel:

omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust;

iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel;

õpilase suutlikkust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;

vastuse õigsust, vigade arvu ja liiki;

praktilise töö teostust.

3. Õppeveerandi algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

4. Õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde

(kontrolltööde) aeg kavandatakse õppeveerandi ulatuses kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Kontrolltööde ajad märgib õpetaja õppeveerandi alguses õpetajate toas olevasse graafikusse. Õpilastele annab tööde ajad aineõpetaja ja need kirjutatakse ka ühiselt õpilaspäevikusse. Õpilastel võib olla üks kontrolltöö päevas ja kuni 3 kontrolltööd nädalas.

5. Kontrolltööde ja praktiliste tööde täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik.

Koolist puudunud õpilane täidab kontrolltöö ja praktilise töö ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal. Üldjuhul on vastamise tähtaeg 10 päeva arvestades alates õpilase koolitulemise päevast.

6. 8.klassi õpilastele viib kool ühes õppeaines läbi üleminekueksami.

7. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis.

8. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk” või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeletöö sooritamiseks.

9. Kui hindelise töö käigus tuvastati kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, siis hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega “nõrk”.

§ 5. Hinded viiepallisüsteemis

1. Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne “5” on “väga hea”, “4” – “hea”, “3” – “rahuldav”, “2” – “puudulik” ja “1” – “nõrk”. Hinded “1” ja “2” on mitterahuldavad hinded.

2. Hinde “5” (“väga hea”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatud iseseisev ja loov rakendamine.

3. Hinde “4” (“hea”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.

4. Hinde “3” (“rahuldav”) saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses võib esineda raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist.

5. Hinde “2” (“puudulik”) saab õpilane, kelle suulises vastuses (esituses), kirjalikus töös, praktilises tegevuses või selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.

6. Hinde “1” (“nõrk”) saab õpilane, kelle suulisest vastusest (esitusest), kirjalikust tööst, praktilisest tegevusest või selle tulemusest järeldub nõutavate teadmiste ja oskuste puudumine.

7. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, siis hindamine toimub alljärgnevalt:

· 90 – 100% punktide arvust hinne “5”

· 70 – 89% punktide arvust hinne ”4”

· 45 – 69% punktide arvust hinne “3”

· 20 – 44% punktide arvust hinne “2”

· 0 – 19% punktide arvust hinne “1”

§ 6. Kokkuvõttev hindamine

1. Õpilase õpitulemusi hinnatakse vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi – ja aastahindega.

2. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

3. 9.klassi õpilasel pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

4. Õppeaine veerandi hinded pannakse välja vähemalt kolme hinde põhjal.

5. Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, jäetakse õppeveerandi lõpus hinne välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.

6. Õpilasele, kelle veerandihinne on “puudulik” või “nõrk” või on jäänud välja panemata koostatakse selles õppeaines individuaalne ainekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (pikapäevarühm, õpiabisse suunamine).

7. Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele “nõrk”.

8. Kui õpilane jäetakse täiendavale tööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

9. 9.klassi õpilasel pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

10. Kokkuvõtvad hinded kantakse klassipäevikusse ja klassitunnistusele, aastahinded ka õpilasraamatusse. Kokkuvõtvad hinded tehakse lapsevanemale teatavaks klassitunnistuse kaudu.

KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

§ 7. Käitumise hindamine

1. Käitumist hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajaga.

2. Põhikooliõpilase käitumist hinnatakse igal õppeveerandil. Õppeaasta kokkuvõtvad hinded märgitakse klassipäevikusse ja – tunnistusele, käitumishinne ka õpilas- raamatusse. Põhikooli lõputunnistusele märgitakse ka käitumishinne.

3. Õpilase käitumist hinnatakse hindega “eeskujulik”, “hea”, “rahuldav” või “mitterahuldav”.

4. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis:

käitumiskultuur (verbaalne viisakus)

suhtlemiskultuur (sh õpilaste omavaheline suhtlemine)

koolikohustuse täitmine

ausus, ebaausus (valetamine, vargus)

käitumine tunnis

käitumine väljaspool tunde (peol, bussis, ekskursioonil jne.)

mõnuainete (alkohol, suitsetamine, narkootikumid) tarvitamine

koolivara lõhkumine, sodimine

5. Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis-ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

6. Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

7. Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist.

8. Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes segab kaasõpilaste õppimist tunnis, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele; korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

9. Käitumise aastahindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud ka õpilasesinduse seisukohti ja ettepanekuid. Koosolekul peab osalema ka lapsevanem või hooldaja.

§ 8. Hoolsuse hindamine

1. Hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajaga.

2. Põhikooliõpilase hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil. Õppeaasta kokkuvõtvad hinded märgitakse klassipäevikusse ja – tunnistusele.

3. Õpilase hoolsust hinnatakse hindega “eeskujulik”, “hea”, “rahuldav” või “mitterahuldav”.

4. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetunne, töökus, järjekindlus õppeülesannete täitmisel, õpilase korrektsus.

5. Hoolsus hindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas, iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud tööd lõpuni.

6. Hoolsus hindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib oma võimete kohaselt.

7. Hoolsus hindega “rahuldav” saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid ja muid kohustusi, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.

8. Hoolsus hindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetejate nõudmisi, jätab sageli tegemata oma kodused õppeülesanded ning muud ülesanded koolis ja kodus.

HINDE VAIDLUSTAMINE

§ 9. Hinde vaidlustamine

1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde teada saamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.

2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast alates.

ÕPILASE JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE, TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE

§ 10 Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustamine

1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab õppenõukogu.

2. 1.-3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu.

3. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

4. Täiendavale õppetööle jäetud õpilase järgmisse klassi üleviimine otsustatakse pärast täiendavat õppetööd.

5. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäetud klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

§ 11. Õpilase järgmisse klassi üleviimine õppeperioodi lõpul

1. Põhikooli 1.-8. klassi õpilane viiakse üle järgmisse klassi, kui tema aastahinne on kõigis õppeainetes vähemalt “rahuldav”.

2. Õpilane, kelle käitumise aastahinne on “mitterahuldav” viiakse üle järgmisse klassi, kui tema õppeedukus on vähemalt “rahuldav”.

§ 12. Õpilase järgmisse klassi üleviimine pärast täiendavat õppetööd

1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.

2. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Tema üleviimine järgmisse klassi otsustatakse õppenõukogus peale täiendavate ülesannete täitmist.

3. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane 5 – 10 õppepäevaks kuni 30. augustini. Õppepäeva pikkus on kuni viis õppetundi.

4. 1.– 8. klassi õpilane, kes kuni kahes õppeaines ei täitnud õppekava nõudeid ja veerandihinnetest tuleks välja panna aastahinne “puudulik” või “nõrk” jäetakse täiendavale õppetööle, et ta saavutaks õppekava nõutavad õpitulemused.

5. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle ühes õppeaines, viiakse pärast täiendavat õppetööd üle järgmisse klassi. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle kahes õppeaines, viiakse pärast täiendavat õppetööd üle järgmisse klassi, kui ta täitis täiendava õppetöö ülesanded rahuldavalt või ei täitnud neid rahuldavalt ühes aines.

6. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane, kes kordas klassikursust ja kellel on aastahinneteks “puudulik” või “nõrk”. Õpilane viiakse õppeaasta lõpul üle järgmisse klassi.

7. Täiendavale õppetööle võib jätta 9.klassi õpilase, kellel on kuni kahes õppeaines “puudulik” või “nõrk” aasta– või eksamihinne, et toetada ta valmistumist järeltöö (järeltööde) ja/ või korduseksami (-eksamite) sooritamiseks tema enda soovil juba eksamiperioodil õpilase

§ 13. Klassikursuse kordamine

1. 1. – 9. klassis jäetakse õppeperioodi lõpul erandjuhul õppenõukogu põhjendatud otsusega õpilane klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne “puudulik” või “nõrk”. Õppenõukogu kaasab otsustamisse õpilase seadusliku esindaja ja kuulab ära tema arvamuse.

2. 1. – 8. klassi õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, jäetakse erandjuhul õppe- nõukogu põhjendatud otsusega klassikursust kordama, kui ta ei täitnud täiendava õppetöö ülesandeid rahuldavalt kahes õppeaines või jättis täiendavale tööle tulemata. Õppenõukogu kaasab otsustamisse õpilase seadusliku esindaja ja kuulab ära tema arvamuse.

3. 9. klassis jäetakse erandjuhul õppenõukogu põhjendatud otsusega õpilane klassikursust kordama pärast täiendavat õppetööd, kui ta ei sooritanud kuni kahes õppeaines järeltööd (-töid) või korduseksamit (-eksameid) vähemalt rahuldavalt. Õppenõukogu kaasab otsustamisse õpilase seadusliku esindaja ja kuulab ära tema arvamuse.

4. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (LÕK) ja toimetuleku riikliku õppekava (TÕK) järgi õppivaid õpilasi.

5. Õpilast ei jäeta kolmandaks õppeaastaks klassikursust kordama.